Põhikiri

SADAMAOPERAATORITE LIIT
PÕHIKIRI

1. NIMI JA ASUKOHT

1.1. Nimi

Mittetulundusühingu nimi on SADAMAOPERAATORITE LIIT (edaspidi: Liit). Liidu inglise keelne nimi on ASSOCIATION OF PORT OPERATORS.

1.2. Asukoht

Liidu asukoht on Tallinn.

2. LIIDU EESMÄRGID

Liidu eesmärkideks on:
(1) sadamaoperaatorite ühiste huvide esindamine suhtlemisel riigiorganite ja sadamate administratsioonidega;
(2) osalemine sadamaoperaatorite ühistes huvides arendatavates projektides;
(3) aktiivne osavõtt normatiivaktide väljatöötamisel, mis on seotud Eesti transiidipoliitika, sadamate infrastruktuuri ning reisijate veo sadamatingimuste arendamisega;
(4) ühiste jõupingutuste ning oskuste koondamine stividoritööde tegemisel, samuti reisijate teenindamisel sadamates;
(5) aktiivne osalemine transiitkaubanduse ja kauba- ja reisijate voogude logistika arendamisel;
(6) koostöö teiste logistika ketis osalejatega, samuti koostöö teiste sadamaoperaatorite organisatsioonidega rahvusvahelisel tasemel;
(7) osalemine konverentsidel ja/või nende korraldamisel;
(8) konsultatsiooniteenuse osutamine veoste teenindamise valdkonnas.

3. LIIDU LIIKMED

3.1. Liikmed
Liidu liikmeteks võivad olla Eesti sadamates opereerivad juriidilised isikud, kes teostavad sadamates stividoritöid, samuti reisijate vedu. Liidul võivad olla assotsieerunud liikmed, kes ei oma hääleõigust.
3.2. Liikmeks vastuvõtmine
Liidu liikmeks või assotsieerunud liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu Juhatus.
3.3. Liikmelisuse mitteüleantavus

Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Liikmelisus säilib ainult juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

3.4. Liikme väljaastumine

Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda.
Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku otsusega põhikirja sätete täitmata jätmise või Liidu huvide kahjustamise tõttu.

3.5. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed

Kui liikmelisus lõpeb kvartali kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu kvartali eest. Liidust väljaastumise korral tasutud sisseastumistasu ja liikmemaksu ei tagastata. Juriidilisel isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

4. SISSEASTUMISTASU JA LIIKMEMAKS

4.1. Sisseastumistasu määraks liikmetele on 30 tuhat krooni ning assotsieerunud liikmetele ½ sisseastumistasu määrast.
4.2. Liikmemaksu määr tasumiseks liikmetele ja assotsieerunud liikmetele kinnitatakse üldkoosoleku poolt üks kord aastas, kusjuures assotsieerunud liikme liikmemaksu määr on ½ liikme liikmemaksu määrast.
4.3. Liikmemaksu tasuvad kõik Liidu liikmed proportsionaalselt kord kvartalis, kvartali esimese kuu 15 kuupäevaks.

Liidu liikmel, kellel on liikmemaksu tasumisel võlgnevus, puudub hääleõigus kuni nimetatud võlgnevuse täies mahus likvideerimise momendini.

5. JUHTIMINE

5.1. Juhtimisorganid
Liidu juhtimisorganid on:
(1) Liidu liikmete üldkoosolek (edaspidi: Üldkoosolek);
(2) Juhatus (edaspidi: Juhatus);
(3) Liidu tegevdirektor (edaspidi: Tegevdirektor);

5.2. Üldkoosolek

5.2.1. Üldkoosolek on Liidu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek võib olla korraline ja
erakorraline.

5.2.2. Korraline Üldkoosolek kutsutakse kokku üks kord kvartalis.
Üldkoosoleku läbiviimise kuupäeva ja koha otsustab Juhatus.

5.2.3. Juhatus kutsub kokku erakorralise Üldkoosoleku juhtudel, kui:
(1) seda nõuavad Liidu huvid;
või
(2) nõuavad vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.

5.2.4. Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut kokku ühe (1) kuu jooksul Liidu liikmete nõude saamisest, on isikutel, kes seda taotlevad õigus kooskõlas Põhikirja ja seadusega ise Üldkoosolek kokku kutsuda.

5.2.5. Juhatus saadab korralise Üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt kaks (2) nädal enne Üldkoosoleku toimumist ja erakorralise Üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt üks (1) nädal enne Üldkoosoleku toimumist. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Teates tuleb näidata Üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud Üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.

5.2.6. Üldkoosoleku päevakorra määrab Juhatus Liidu liikmete ettepanekute põhjal, millised tuleb esitada Tegevdirektorile hiljemalt üks (1) nädal enne koosoleku toimumist. Juhul, kui Üldkoosolek kutsutakse kokku Liidu liikmete poolt, määravad nad päevakorra ise. Küsimustes, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui Üldkoosolekul osalevad või on esindatud Liidu kõik liikmed.

5.2.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Liidu liikmetest. Igal Liidu liikmel on üks hääl.

5.2.8. Üldkoosolekul osalejad registreeritakse nimekirja alusel, mille kinnitavad koosoleku juhataja ja protokollija.

5.2.9. Üldkoosoleku ainupädevuses on:

(1) Põhikirja muutmine;

(2) Eelarve kinnitamine ning laenude võtmine ja andmine;

(3) Juhatuse valimine ja tagasikutsumine;

(4) Liidu tegevuse aruande kinnitamine;

(5) Liidu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja/või ümberkujundamise otsustamine;

(6) Muude küsimuste otsustamine, mis on Üldkoosoleku pädevuses tulenevalt seadusest.

5.2.10. Muid Liidu tegevusega seotud küsimusi, mis ei ole sätestatud punktis 5.2.9 võib Üldkoosolek otsustada ainult Juhatuse või Liidu liikmete nõudel.

5.2.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud käesoleva Põhikirja punkti 5.2.9 alapunktides 1 – 5 nimetatud küsimuste otsustamisel, millal on vajalik vähemalt 2/3 Üldkoosolekul esindatud häältest ning muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

5.2.12. Kui Üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või Põhikirja nõudeid, ei ole Üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui Üldkoosolekul osalevad kõik Liidu liikmed.

5.2.13. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse läbi kordushääletus võrdselt hääli kogunud kandidaatide vahel.

5.3. Juhatus

5.3.1. Juhatus on Liidu juhtimisorgan, mis juhib Liidu üldtegevust. Juhatus koosneb kahest kuni viiest (2-5) liikmest, kes valitakse Üldkoosoleku poolt kaheks (2) aastaks.

5.3.2. Juhatus võib olla valitud ainult Liidu liikmetest. Ühte kontserni kuuluvate Liidu liikmetest võib Juhatusse ühest sadamast valida ainult ühe liikme, kes esindab seal ühe häälega kogu oma kontserni huve.

5.3.3. Iga sadama poolt valitakse Juhatusse, sõltuvalt konkreetses sadamas tegutsevate
operaatorite arvust, järgmine arv juhatuse liikmeid:

- kuni viis operaatorfirmat – 1 liige
- viis kuni kümme operaatorfirmat – 3 liiget
- kümme kuni viisteist operaatorfirmat – 4 liiget
- üle viieteistkümne operaatorfirma – 5 liiget

5.3.4. Juhatus valib enda seast Juhatuse esimehe, kellel on õigus ainuisikuliselt esindada Liitu kõikides õigustoimingutes.

5.3.5. Juhatus koguneb kord kuus. Juhatus on pädev vastu võtma otsuseid kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastu võetuks siis, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Juhatuse liikmetest, välja arvatud Liitu uute liikmete vastuvõtmise ja liikmete Liidust väljaarvamise küsimused, kus otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on Juhatuse kõik liikmed.

5.3.6. Juhatuse pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:

Tegevusplaanide kinnitamine; tegevusplaanide elluviimise kontrollimine;
Tegevdirektori nimetamine ja tema volituste määramine;
Tegevdirektoriga lepingu sõlmimine;
Üldkoosoleku kokku kutsumine;
- Liidu liikmeks või assotsieerunud liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise
otsustamine.

5.3.7. Juhatus on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees.

5.4. Tegevdirektor
5.4.1. Tegevdirektor peab esindama Liidu liikmete huve organisatsioonides-ja-organites, kus võidakse langetada Liidu liikmete jaoks olulisi otsuseid. Tegevdirektor on kohustatud tegutsema Liidu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
5.4.2. Tegevdirektor viib ellu Juhatuse poolt kinnitatud tegevusplaane ja juhib Liidu igapäevast tegevust.
5.4.3. Tegevdirektor nimetakse Juhatuse poolt kaheks (2) aastaks. Tegevdirektori elukoht peab olema Eestis.
5.4.4. Tegevdirektor on aruandekohustuslik Juhatuse ees.
5.4.5. Tegevdirektor kannab täieliku vastutust seaduse või Põhikirja nõuete rikkumisega Liidule tekitatud kahju eest.

6. ESINDAMINE

Tegevdirektor võib esindada Liitu kõigis õigustoimingutes, milleks juhatus on teda volitanud.

7. AUDIITOR

Audiitor valitakse Üldkoosoleku poolt audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Juhatus esitab äriregistrile Liidu audiitori nime.

8. ARUANDLUS

8.1. Majandusaasta
Liidu majandusaasta on kalendriaasta.
8.2. Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine
Pärast majandusaasta lõppu koostab Tegevdirektor raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitab need audiitori(te)le järeldusotsuse tegemiseks. Majandusaasta aruanne kooskõlastatakse Juhatusega. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.

9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE

9.1. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
Liidu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine ning likvideerimine toimub seadusega ettenähtud korras.

9.2. Likvideerimine

9.2.1. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.2.2. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

Käesolev Põhikiri on kinnitatud 29. aprill 2008.a. Üldkoosoleku otsusega.